29.11.2012
A-koera ruum
Kuigi ukse taga tahtis nuuskida, siis sees käivitus väga ruttu ja hakkas kohe haukuma.
Tuuka tegi päris koormavaid haukumisi ainult enda peale - piits ja padi külje vastas peidus. Mitte küll väga pikalt. Saaki käivitades vehkis ja plaksutas piitsa.
Koer sai kaks päris head haaret ja veidi võitlust ning kolmanda haarde päris pika maa pealt hüpesse minnes.
Kui minu juurde tuli (ta isegi tuleb :), siis oli väga rahul endaga. Ütlesin "autosse" ja läksime ära, aga ta ei tahtnud sugugi uksest välja minna.
Trepist alla lasin ta rihmast lahti ja siis tuli mind padjaga nügima, endal saba käis. Ma siis pisut sikutasin ja patsutasin ja auto juures lasin sügades gaifida. Väga ilus sügav haare oli.
Tuuka kiitis, et oli hea hüpe, mis näitab head võitlustahet. Aga haukumine muidugi reaktiivne. Sellega võivat veel probleeme tulla.
Friday, November 30, 2012
Friday, November 23, 2012
14.trenn
23.11.2012 A-koera hall
Minnes Quicki kangesti huvitasid igasugused lõhnad. Pidin teda edasi vedama. Aga Tuukka peale reageeris kohe. Haukus päris mõnusalt. Korra haukus isegi hetke ainult Tuukat hästi lähedalt. Tal polnud patja käeski.
Esimese haukumise ajal tegi jälle oma tiiru. Aga mitte rohkem. Ja lähedalt haukudes kippus väga maha vajuma nagu liha valvamiselgi - pea-aegu lamavasse asendisse.
Esimese haarde tegi aga Tuuka jaoks nii ootamatu kiirusega, et ta ei jõudnud korralikku haaret anda ja Quick võttis keset lamedat padja külge. Siiski kandis ka seda ringi. Kohe, kui aga näoga Tuuka poole pöörasime, lasi padja lahti. Teise haarde sai hea ja võitles ka nii, et mina ei jaksanud hoida. Korra tõmbas ise ka. Kolmas haare oli samuti hea ja võitlus täiesti olemas.
Lõpetuseks lasin hüppesse üsna pika maa pealt - läks väga enesekindlalt. Minu "mulle" kutse peale tuli isegi juurde ja kandis kenasti autoni.
Haare olevat tõeliselt tugev ja sügav. Väga vastuoluline koer - ühest küljest väga tundlik, aga samas päris tugev ja sügava sisuga. Loodab, et saab asja.
Selge positiivne üllatus.
Minnes Quicki kangesti huvitasid igasugused lõhnad. Pidin teda edasi vedama. Aga Tuukka peale reageeris kohe. Haukus päris mõnusalt. Korra haukus isegi hetke ainult Tuukat hästi lähedalt. Tal polnud patja käeski.
Esimese haukumise ajal tegi jälle oma tiiru. Aga mitte rohkem. Ja lähedalt haukudes kippus väga maha vajuma nagu liha valvamiselgi - pea-aegu lamavasse asendisse.
Esimese haarde tegi aga Tuuka jaoks nii ootamatu kiirusega, et ta ei jõudnud korralikku haaret anda ja Quick võttis keset lamedat padja külge. Siiski kandis ka seda ringi. Kohe, kui aga näoga Tuuka poole pöörasime, lasi padja lahti. Teise haarde sai hea ja võitles ka nii, et mina ei jaksanud hoida. Korra tõmbas ise ka. Kolmas haare oli samuti hea ja võitlus täiesti olemas.
Lõpetuseks lasin hüppesse üsna pika maa pealt - läks väga enesekindlalt. Minu "mulle" kutse peale tuli isegi juurde ja kandis kenasti autoni.
Haare olevat tõeliselt tugev ja sügav. Väga vastuoluline koer - ühest küljest väga tundlik, aga samas päris tugev ja sügava sisuga. Loodab, et saab asja.
Selge positiivne üllatus.
Wednesday, November 21, 2012
12. ja 13. trenn
1.11.2012 ja 7.11.2012 A-koera hallis
Vahepeal olime usinasti käinud liha valvamas, kus ta ikka päris tige oli. Urve piitsutas ja sai päris hea agressiooni.
Ka Tuuka trennis oli tunda, et koer on vahepeal kasvanud. Vastas julgelt. Vahetas instinkti ja haaras tugevalt.
Kui esimesel korral oli veel väike kõhklus sees, siis teisel korral oli ikka tõsiselt hea, et Tuukkagi arvas, et võib-olla tõesti on siis hilise arenguga koer ja võib veel asja saada. Sai mitu haaret ja võitles ja käega vehkimist ei kartnud. Vahetas instinkti päris hästi. Lõpuks tassis padja trepist alla ja auto juures veel nautis.
Tuukale eriti meeldis see, et koer olevat olnud tõsise muljega, kui hammustas, siis ikka mõtles seda ka nii. Et ilme oli usutav.
Vahepeal olime usinasti käinud liha valvamas, kus ta ikka päris tige oli. Urve piitsutas ja sai päris hea agressiooni.
Ka Tuuka trennis oli tunda, et koer on vahepeal kasvanud. Vastas julgelt. Vahetas instinkti ja haaras tugevalt.
Kui esimesel korral oli veel väike kõhklus sees, siis teisel korral oli ikka tõsiselt hea, et Tuukkagi arvas, et võib-olla tõesti on siis hilise arenguga koer ja võib veel asja saada. Sai mitu haaret ja võitles ja käega vehkimist ei kartnud. Vahetas instinkti päris hästi. Lõpuks tassis padja trepist alla ja auto juures veel nautis.
Tuukale eriti meeldis see, et koer olevat olnud tõsise muljega, kui hammustas, siis ikka mõtles seda ka nii. Et ilme oli usutav.
Subscribe to:
Posts (Atom)