13.05.2014 Vääna.
Väga märg ja vastik ilm.
Läksime kõrvalkäiguga platsile. Enne pidin andma varrukatöö signaali. Ta saab sellest küll aru, aga ega see teda ei käivita küll. Pigem panebki sellesse vaese kannataja rolli.
Teeb siis kõrvalkäiku selliselt kõrvad lidus ja mitte kuigi entusiastlikult. Kontakt kaob pidevalt ära.
Ühtegi ärritit ette ei andnud. Saatsin siis ümber varje ja OTSI kuuendasse varjesse. Siis Tuukka veidi plaksutas varje tagant piitsa. Toimis - läks kohe kenasti haukuma.
Läksin juurde. Haukus rahulikult edasi ja sai haarde ning kohe varruka omale ka..
Teise ringi samamoodi. Ei tahtnud kuidagi kontakti hoida kõrvalkäigus. Ringi saates läks kaks sammu ja siis jäi kuidagi mõtlema, et äkki läheks otse, aga andsin uue käsu ja siis läks. Varjesse haukuma jooksis nagu nool.
Haukus hästi, kuigi toksis lõuaga varrukat. Sealt sai haarde ja tegime kaks korda lahtilaskmist. Toimis kenasti.
Siis hakkasime õppima varjest kõrvale kutsumist. Olin seda enne palliga teinud, aga need olukorrad pole üldse võrreldavad.
Esimesed kolm korda tegime istumise pealt: panin koera ISTU käsuga istuma ja läksin seljataha, andsin KÕRVAL käsu. Koer tuli üsna kenasti. Tuukka tuli järgi. Kordasime sama.
Siis lasin OTSI käsuga varjesse haukuma - ise seisin rihma pikkuses seljataha. Seda kõrval käsku ei kuulnud enam sugugi. Juba seepärast, et mul oli raske ennast üle haukumise kuuldavaks teha. Mul on küll vali hääl, aga hääle kõrgus on liiga sarnane koera haukumise kõrgusega, et minu hääl ei eristunud kuidagi koera haukumisest. Ja siis ma ei suutnud kuidagi anda käsku pausi ajal, kuigi Quicki haukumise rütm on üsna aeglane. Ikka sattus käsk tema "auhiga" samale hetkele ja siis pidin ogadest mõjutama ja käsku kordama.
Seda tegime väga mitu kordust. OTSI ette haukuma, KÕRVAL-kõrvale kontrolli. Mõned korrad tuli isegi ilma mõjutamata.
Lõpuks sai varjes varrukaga premeeritud ning kohe haardest varruka omale ka ja mina enam ei tabanud momenti. Ei kutsunud koera kohe enda juurde. Nii et teoreetiliselt oleks koer võinud Tuukkat rünnata, sest varrukas oli koeral, rihmasid minu käes polnud. Sain kohe selle olukorra eest vastu pead ka, kuigi koeral polnud mitte sellist mõtetki - aga ei või iialgi teada. Selliseid olukordi ei tohi tekitada. Minu viga. Eks ma olin ka krampis uuest harjutusest ja oma häälega mitte hakkamasaamisest.
Lõppu tegime veel ühe pikema maa hüppe ja mõned lahtilaskmised ja lõpuks tulin haukumiselt kõrvale. Ei reageerinud kuidagi, vaid jätkas kenasti haukumist. Selle eest sai varruka omale ja autosse.
Igal juhul on Tuukka endiselt seda meelt, et juuni lõpus eksamile. Kui siis ei õnnestu, eks järgmine kord jälle.
Eks me näe.
Tuesday, May 13, 2014
Sunday, May 4, 2014
58, trenn
04.05.2014, Vääna
Nüüd tuli siis viimastel kordadel kergelt välja löönud kala päris tugevasti esile. Platsile tulles sai väikese käivituse ja siis kõrvalkõnniga keskjoonele. Instinkt oli teadagi madalal. Ei näidanud ka väga head kõrvalkõndi. Ümber varje jooksis ilusti, kuid jälle - joostes 6. varje poole, otsustas poolel teel seisma jääda ja teha nägu, nagu otsiks palli.
Minu OTSI käsule ei teinud teist nägugi. Tukka tuli siis varjest välja ja andis ärritit. Selle peale lõpuks läks ette haukuma. Muidugi olid ka mõned inimesed seal varje taga, kelle poole tuli joosta ja mis selgelt tundus häiriv.
Sealt siis võtsin eemale ja uuesti kõrvalkõnniga keskjoonele, 5. varje ümber ja 6. haukuma. Seekord isegi läks, kuigi vajas veidike abi. Haukumiselt sai haarde ja minu juurde. Kolmandal korral tahtis otse minna ja mitte ümber varje joosta. Minu suhteliselt keskmisest EI-st piisas, et teda ringi mõtlema panna. Jooksis kenasti ümber 5. ja 6. haukuma.
Kordasime veel korra sama. Ja lõpuks saime sellise soorituse, mis oli hea. Olevat varjes ka haukunud paremini, kui kunagi enne. Sellelt haukumiselt tõmbasin ta varjest välja ja lasin Tuukka välja joosta. Lõpetuseks ilus hüpe ja autosse.
Järgmistel kordadel peame tegema sama algust, et tuleb täiesti külmalt peale ja peab minema varjesse. Tuleb tema vältimine murda, et saaks edasi minna. Muidu pole lootustki, et soorituse ära teeks, kui ei sa enne käima tõmmata ja rahvast on rohkem, kui üks inimene varje juures.
Loodame parimat ja võtame, mida võtta annab.
Nüüd tuli siis viimastel kordadel kergelt välja löönud kala päris tugevasti esile. Platsile tulles sai väikese käivituse ja siis kõrvalkõnniga keskjoonele. Instinkt oli teadagi madalal. Ei näidanud ka väga head kõrvalkõndi. Ümber varje jooksis ilusti, kuid jälle - joostes 6. varje poole, otsustas poolel teel seisma jääda ja teha nägu, nagu otsiks palli.
Minu OTSI käsule ei teinud teist nägugi. Tukka tuli siis varjest välja ja andis ärritit. Selle peale lõpuks läks ette haukuma. Muidugi olid ka mõned inimesed seal varje taga, kelle poole tuli joosta ja mis selgelt tundus häiriv.
Sealt siis võtsin eemale ja uuesti kõrvalkõnniga keskjoonele, 5. varje ümber ja 6. haukuma. Seekord isegi läks, kuigi vajas veidike abi. Haukumiselt sai haarde ja minu juurde. Kolmandal korral tahtis otse minna ja mitte ümber varje joosta. Minu suhteliselt keskmisest EI-st piisas, et teda ringi mõtlema panna. Jooksis kenasti ümber 5. ja 6. haukuma.
Kordasime veel korra sama. Ja lõpuks saime sellise soorituse, mis oli hea. Olevat varjes ka haukunud paremini, kui kunagi enne. Sellelt haukumiselt tõmbasin ta varjest välja ja lasin Tuukka välja joosta. Lõpetuseks ilus hüpe ja autosse.
Järgmistel kordadel peame tegema sama algust, et tuleb täiesti külmalt peale ja peab minema varjesse. Tuleb tema vältimine murda, et saaks edasi minna. Muidu pole lootustki, et soorituse ära teeks, kui ei sa enne käima tõmmata ja rahvast on rohkem, kui üks inimene varje juures.
Loodame parimat ja võtame, mida võtta annab.
Subscribe to:
Posts (Atom)