22.04.2014
Vääna
Seekord oli koeri palju ja aega vähe. 8 esimese koera peale kulus 3 tundi ja viimased 7 koera tehti ühe tunniga. Meie olime paraku lõpu poole.
Alguses oli raske koera instinkti alla saada. Tuukka sai sellest samuti aru ja aitas platsile minekuga. Kui koer kõrvalkäigus instinkti tõstis, lasin kohe OTSI käsuga haukuma. Väike surve peale ja siis läks juba kenasti kõrvalkäigus.
RINGI ümber viienda varje ja OTSI kuuendasse. Mõni trennikaaslane oli aga samuti kuuenda varje juures ja koer otsustas enne varjesse jõudmist ringi keerata ning minu juurde tagasi joosta. Saatsin uuesti - Tuukka aitas häälega kaasa.
Haukus varjes kenasti. Sai peale minu juurdetulekut mõne hetke pärast varruka omale ja läksime kordasime sama.
RINGI ja OTSI. Seekord aitas Tuukka kolistades kohe kaasa, et muud mõtet pähe ei tuleks. Kuigi ta passis neid inimesi küll, oli näha.
Varjest vedasin veidi eemale, lasime haukuda ja siis kõrvalkäiguga põgenemisesse. Põgenemisel ei võtnud seekord head haaret, aga püsis. Lahti lasi korralikult. Tagasiründe ja löögid kenasti ja lahtilaskmine jällegi ok. Minu kõrvaleminekust ennast häirida ei lasknud.
Sealt vedasin jälle eemale ja läks pika maa rünnakule. Selle tegi korralikult. Lahtilaskmine ok ja sealt uus rünnak ja lahtilaskmine samuti ok.
Kogu lugu.
Seekord jäi mulje kehvem, kui viimati. Võimalik, et pealiskaudsuse tunne tuli üldisest kiirustamisest trenni lõpus. Minule tekitas küll kahtluse, et võõrastega platsil ta pole võimeline töötama. Peaksime sellele ekstra tähelepanu pöörama.
Wednesday, April 23, 2014
Tuesday, April 15, 2014
56. trenn
11.04.2014
Väänas
Tegime skeemid kõik samad, nagu enne, lisaks külgkonvoeerimist.
Varjet jooksis väga hästi. Lasin juba suhteliselt kaugelt jooksma.
Haukus üsna tublisti ja minu juurdetulemisest ennast häirida ei lasknud.
Varjest väljakutsumist ei tee.
Põgenemisel läks eriti kõva hooga ja võttis kohe matsuga lennust haarde.
Koormusele muidugi näitab, et on raske - haare ei muutu, aga "näost" on näha, et on veidi hirmus.
Tegime otsa ka külgkonvoeerimist nii, et Tuukka tuli ise meie kõrvale. Hakkasime liikuma ja sai ilusa käimise eest premeeritud.
Kõik toimis :)
Tuukka loodab, et juba juunis võiks olla eksamiküps.
Väänas
Tegime skeemid kõik samad, nagu enne, lisaks külgkonvoeerimist.
Varjet jooksis väga hästi. Lasin juba suhteliselt kaugelt jooksma.
Haukus üsna tublisti ja minu juurdetulemisest ennast häirida ei lasknud.
Varjest väljakutsumist ei tee.
Põgenemisel läks eriti kõva hooga ja võttis kohe matsuga lennust haarde.
Koormusele muidugi näitab, et on raske - haare ei muutu, aga "näost" on näha, et on veidi hirmus.
Tegime otsa ka külgkonvoeerimist nii, et Tuukka tuli ise meie kõrvale. Hakkasime liikuma ja sai ilusa käimise eest premeeritud.
Kõik toimis :)
Tuukka loodab, et juba juunis võiks olla eksamiküps.
Friday, April 4, 2014
55. trenn
02.04.2014
Tagadi
Väga innkukas minema ei olnud.
Aga sain ta siiski Võõras käsuga ja Tuukka abiga platsi serval kaelarihmast tõstes õigele alale.
Kõrvalkäiguga varje poole minnes küll ei tahtnud kuigivõrd otsa vaadata. Samas, kui piitsaga eemalt plaksutades instinkti tõsteti, läks väga ilusaks.
Ringi ja viimase varje poole joostes hüppas Tuukka välja, ning võttis haardesse.
Teist korda RINGI ja OTSI, ning läks valvama. Lasti päris palju haukuda. MAtulin kohe seljataha ja võtsin kõrvalt rihmad - ei seganud tema haukumist õnneks sugugi. Siis vedasin koera eemale - tuukka andis veel ärritit - võtsin kõrvale ja läksime kolmandat korda ringi jooksma.
Nüüd sai ees ikka eriti pikalt haukuda. Siis vedasin jälle välja ja peale väikest lisaärritit haukumises nõudsin istumist ning VARRUKAMEES käsuga läks Tuukka põgenemise positsiooni.
Siin tegin mina vea - hakkasin ennem koeraga kõrval järele liikuma, kui Tuukka seisma oli jäänud. Riielda ei saanudki, vaid Tuukka selgitas väga rahulikult, et kõigepealt liigub varrukamees ja alles tema seismajäädes koerajuht koeraga.
Kordasime neid liikumisi.
Põgenemise positsiooni jõudes peab u. 5 sekundit ootama enne, kui LAMA käsk anda, et tulevikus ei hakkaks ennetama ja ilma käsuta kohe seisma jäädes sellel kohal ei lamaks.
Põgenemine oli hästi takistatud. LAHTI lasi korrektselt. Koormust talus tagasiründel paremini, kui eelmine kord.
Läksin siis kõrvale ja tegime mitu korda järjest ISTU (koer jäi vagusi, tegevus katkes) - OTSI (koer hakaks uuesti haukuma) - sealt siis rihm veidi pingesse, et Tuukka sai eemale joosta ja pika maa hüpe.
Esimene kord see täiesti ebaõnenstus, sest selgelt päike pimestas koera ja ta ei saanud varrukale pihta. Veidi puutus, aga lendas hüppega tegelikult mööda.
Tegime siis uuesti OTSI ja ISTU.
Tuukka tahtis tulla kõrvale, et külgkonvoeerimist ka teha, aga ma pole veel jõudnud seda harjutada - seega jäi see ära ja läksime kohe teisele poole, alla päikest, pikale ründele - mis tuli välja väga hea: koer läks ilma pidurdamata ja pika hüppega.
Sai sealt veidi koormust ka ja veel ühe lahtilaskmise ja siis võidu.
Autosse minnes oli varrukas vaid poole hambaga ja koeral toss täiesti väljas.
Tagadi
Väga innkukas minema ei olnud.
Aga sain ta siiski Võõras käsuga ja Tuukka abiga platsi serval kaelarihmast tõstes õigele alale.
Kõrvalkäiguga varje poole minnes küll ei tahtnud kuigivõrd otsa vaadata. Samas, kui piitsaga eemalt plaksutades instinkti tõsteti, läks väga ilusaks.
Ringi ja viimase varje poole joostes hüppas Tuukka välja, ning võttis haardesse.
Teist korda RINGI ja OTSI, ning läks valvama. Lasti päris palju haukuda. MAtulin kohe seljataha ja võtsin kõrvalt rihmad - ei seganud tema haukumist õnneks sugugi. Siis vedasin koera eemale - tuukka andis veel ärritit - võtsin kõrvale ja läksime kolmandat korda ringi jooksma.
Nüüd sai ees ikka eriti pikalt haukuda. Siis vedasin jälle välja ja peale väikest lisaärritit haukumises nõudsin istumist ning VARRUKAMEES käsuga läks Tuukka põgenemise positsiooni.
Siin tegin mina vea - hakkasin ennem koeraga kõrval järele liikuma, kui Tuukka seisma oli jäänud. Riielda ei saanudki, vaid Tuukka selgitas väga rahulikult, et kõigepealt liigub varrukamees ja alles tema seismajäädes koerajuht koeraga.
Kordasime neid liikumisi.
Põgenemise positsiooni jõudes peab u. 5 sekundit ootama enne, kui LAMA käsk anda, et tulevikus ei hakkaks ennetama ja ilma käsuta kohe seisma jäädes sellel kohal ei lamaks.
Põgenemine oli hästi takistatud. LAHTI lasi korrektselt. Koormust talus tagasiründel paremini, kui eelmine kord.
Läksin siis kõrvale ja tegime mitu korda järjest ISTU (koer jäi vagusi, tegevus katkes) - OTSI (koer hakaks uuesti haukuma) - sealt siis rihm veidi pingesse, et Tuukka sai eemale joosta ja pika maa hüpe.
Esimene kord see täiesti ebaõnenstus, sest selgelt päike pimestas koera ja ta ei saanud varrukale pihta. Veidi puutus, aga lendas hüppega tegelikult mööda.
Tegime siis uuesti OTSI ja ISTU.
Tuukka tahtis tulla kõrvale, et külgkonvoeerimist ka teha, aga ma pole veel jõudnud seda harjutada - seega jäi see ära ja läksime kohe teisele poole, alla päikest, pikale ründele - mis tuli välja väga hea: koer läks ilma pidurdamata ja pika hüppega.
Sai sealt veidi koormust ka ja veel ühe lahtilaskmise ja siis võidu.
Autosse minnes oli varrukas vaid poole hambaga ja koeral toss täiesti väljas.
Subscribe to:
Posts (Atom)