55. trenn

02.04.2014
Tagadi

Väga innkukas minema ei olnud.
Aga sain ta siiski Võõras käsuga ja Tuukka abiga platsi serval kaelarihmast tõstes õigele alale.
Kõrvalkäiguga varje poole minnes küll ei tahtnud kuigivõrd otsa vaadata. Samas, kui piitsaga eemalt plaksutades instinkti tõsteti, läks väga ilusaks.
Ringi ja viimase varje poole joostes hüppas Tuukka välja, ning võttis haardesse.
Teist korda RINGI ja OTSI, ning läks valvama. Lasti päris palju haukuda. MAtulin kohe seljataha ja võtsin kõrvalt rihmad - ei seganud tema haukumist õnneks sugugi. Siis vedasin koera eemale - tuukka andis veel ärritit - võtsin kõrvale ja läksime kolmandat korda ringi jooksma.
Nüüd sai ees ikka eriti pikalt haukuda. Siis vedasin jälle välja ja peale väikest lisaärritit haukumises nõudsin istumist ning VARRUKAMEES käsuga läks Tuukka põgenemise positsiooni.
Siin tegin mina vea - hakkasin ennem koeraga kõrval järele liikuma, kui Tuukka seisma oli jäänud. Riielda ei saanudki, vaid Tuukka selgitas väga rahulikult, et kõigepealt liigub varrukamees ja alles tema seismajäädes koerajuht koeraga.
Kordasime neid liikumisi.
Põgenemise positsiooni jõudes peab u. 5 sekundit ootama enne, kui LAMA käsk anda, et tulevikus ei hakkaks ennetama ja ilma käsuta kohe seisma jäädes sellel kohal ei lamaks.
Põgenemine oli hästi takistatud. LAHTI lasi korrektselt. Koormust talus tagasiründel paremini, kui eelmine kord.
Läksin siis kõrvale ja tegime mitu korda järjest ISTU (koer jäi vagusi, tegevus katkes) - OTSI (koer hakaks uuesti haukuma) - sealt siis rihm veidi pingesse, et Tuukka sai eemale joosta ja pika maa hüpe.
Esimene kord see täiesti ebaõnenstus, sest selgelt päike pimestas koera ja ta ei saanud varrukale pihta. Veidi puutus, aga lendas hüppega tegelikult mööda.
Tegime siis uuesti OTSI ja ISTU.
Tuukka tahtis tulla kõrvale, et külgkonvoeerimist ka teha, aga ma pole veel jõudnud seda harjutada - seega jäi see ära ja läksime kohe teisele poole, alla päikest, pikale ründele - mis tuli välja väga hea: koer läks ilma pidurdamata ja pika hüppega.
Sai sealt veidi koormust ka ja veel ühe lahtilaskmise ja siis võidu.
Autosse minnes oli varrukas vaid poole hambaga ja koeral toss täiesti väljas.