46. trenn

05.12.2013
Esimene trenn lumega ja pimedas, lambi valgel ja lisaks veel uuel Tagadi platsil.
Teist korda suure varrukaga.

Koer oli imeliselt tubli :)

Algul platsile tulles veidi nuuskis, kuid käivitus käsu peale kenasti. Tegime haukumise, sealt kõrvalkõnni ja uuesti haukuma laskmise paraja survega. Sealt sai esimese haarde. Teiseks korraks tegime jälle haukumisega instinkti ülesse, pika häirimistega kõrvalkõnniga platsi keskele ja sealt OTSI käsuga varjesse. Varjes haukudes premeeriti instinkti tõstmise eest varrukaga.
Siis tegime sama skeemi, sai veidi impulssi juurde kõrvalkõnni pealt - selle peale tahtis kohe varjesse tormata, sai minult ogasid ja korrigeeris kenasti kõrvalkõndi, mille pealt sain OTSI käsuga varjesse saata. Läks mis tuhises, hakkas juba enne varjesse jõudmist haukuma. Jällegi premeeriti õigel hetkel haardega.
Kordasime kolmandat korda kõrvalkäiguga segajatega varjest eemaldumist ja OTSI käsuga varjesse haukuma minekut. Seekord saavutas varjes üsna ruttu hea rütmi ja haukus heal toonil. Ega ma ju ise ei näinud, aga Tuukka ütles, et täpselt nii, nagu peab - pidevalt ja pealetükkivalt. Haugub küll liiga lähedal, mille eest võidakse punkte maha võtta, aga väga pealetükkivalt. Ja see, et haukumise tempo on tõsi aeglane, ei olevat tegelikult määrav. Tähtis on õige meeleolu seal ees haukudes. Tempo on selline, nagu kellelegi temperamenti antud on.
Tuukka oli ka väga rahul. Ütles, et see on olnud tal läbi aegade üks keerulisemaid koeri ja praegu tõsine töövõit, et on saadud täpselt selliselt käituma, nagu vaja. Ja hetkel tõesti toodab ise aktiivsust ka haukumises.
Ta hakkas jälle tulemuse võimalikkusesse uskuma :)