03.07.2014
Vääna.
No ei saa seda koera varrukasse tööle. Kui ikka ei taha, siis ei taha.
Rihmasid kaela pannes surus oma pea vastu puuri põhja ja mitte ei tahtnud, et talle midagi kaela pandaks, millega varrukat tehakse.
Platsil oli mingi kilekott. Saatsin varjesse RINGI, aga tema tormas otsejoones koti juurde ja see hambu, nagu oleksin pallile saatnud. Mingi varrukamees, keda enne platsile tulemist näitasin, ei huvita teda mitte karvavõrdki. Platsile minnes instinkti kõrvalkäiku ei saa. Läheb, nagu tapale. No ja samas meeleolus siis ju ka varjesse haukuma. Andsime äravajumise eest veidi survet, aga see mõjus vaid hetkeks.
Siis mõtlesime, et proovime teha platsileminekut palliga premeerides, ehk saab sedasi algpunkti instinktil veidi kõrgemaks.
Kuna oli aega, siis tegime viimastena teise ringi veel ja proovisime seda palliga teemat. Palli pärast panin treeningvesti selga, mida ma muidu varrukas ei kanna, vaid ainult kuulekust tehes ja koer tegi kohe autost tulles super kõrvalkäiku. Et siis seostas meeleolu treeningvestiga. Uskumatu! Ma nii selget reaktsiooni poleks arvanud.
Nüüd peaksin nii harjutama veidi - näis, kas saame selle alguse paremaks.
Lõppu tegime pika maa hüppe, mis oli muidugi super, nagu tal ikka.
Mulle tundus, et ta oli pärast koguni kuum, nagu palavikus. Äkki tõesti stressab nii hirmasasti...
No vaatame seda asja.
Ehh, raske!
No comments:
Post a Comment