22., 23., 28. juuli ja 17., 18. august - Tagadil
Oleme kõik need korrad õppinud varjete ristlemast. Enne oli just selgeks saanud ilma varrukameheta. Premeerisin ise keskjoonel palliga.
Esimesel korral saatsin iga varje ükshaaval. Vahepeal kõrvale võttes ja järgmisele varjele lähemale minnes. Aga üldpildis veab selline vahepeal kuulekusse alla võtmine tal selle niigi vähese instinkti hoopis alla. tekis moment, kui ta ei tahtnud 4. varjesse minna - üldse ei tahtnud minna. Seisis ja vahtis. Ma siis kordasin käsku ja näitasin aga käega. Tuukka nõuandel jätsin käsu kordamise ära. Kuniks koer välja mõtles, et ta peab igal juhul jooksma, siis läks paremini.
Teisel korral saatsin juba otse, kui tahtis 3. kohe 6. minna, sai koos minu "ei" käsuga väikse särtsu ja korrigeeris kohe kenasti ära.
Kui 4. varje ei tulnud õigesti välja, saatsin uuesti 3. ja otse 4.
Viimasel korral kaks viimast jooksu olid juba väga head. Võttis tempo ülesse nii, et ma ei jõudnud hästi mööda keskjoont järelegi. Instinkt oli õiges kohas ja sai täpselt aru, mida tegema peab :)
Nüüd on vel tagant konvoeerimine jäänud, aga Tuukka hakkas jälle tööl käima, mis tähendab, et meie trennid nihkuvad teadmata aega :(
No comments:
Post a Comment